Multšid

Multšimisest

Multšimine ei ole mitte üksnes tõhus umbrohu tõrjumise ja taimede loodusliku väetamise viis, vaid ka maa harimise ja kompostimise aeglasem moodu­s. Mul­lapinnale laotatud multšikihis toimuvad põhimõtteliselt samad bioloogilised ja keemilised protsessid mis metsakõdus. Erinevalt looduslikest protsessidest tuleb multšikihi puhul arvestada lähtematerjali iseärasustega.
Multšimine säästab ka tööaega. Aias kulub vähem väetisi ja kastmisvett. Orgaaniliste jäätmete kasutamine multšina vähendab tunduvalt majapidamises tekkiva prahi kogust, kahandades seega prügiveokulutusi. Seega on multšimine soodus nii aiapidaja tervisele kui ka rahakotile. 

Millal on õige aeg

Multšiga kaetakse üksnes kuivamata mullapind. Seega oleks parim aeg katmiseks või vana multši vahetamiseks kevadel kohe pärast lume sulamist. Vana multši kevadine vahetamine ja eemaldatud materjali nõuetekohane kompostimine väldib multši pugenud kahjurputukate levikut. Kui tahetakse, et maapind kiiremini sulaks, tuleks multšimisega veidi oodata.
Multšimise vastased väidavad, et varakevadine multšimine võib taimi kahjustada, sest päiksepaistel virguvad pungad ei saa katte all külmunud maast vajalikku vett kätte. See oht on aga oskusliku tegutsemise ja mulla temperatuuri jälgimisega välditav. Kevadisele lumele vähese komposti laotamine sulatab kiiresti lund ja maapind soojeneb.

Tõhus võitlus umbrohuga 

Mutš kaitseb pinnast kuivamise eest, takistab mulla pinnale kooriku moodustamist ja
parandab mulla struktuuri Multši kasutamine vähendab töövaeva maa harimisel. Peenra ja maatüki läbikaevamisel või kündmisel tõstame umbrohuseemned maapinnale, kus nad idanevad. Seega teeme  korduva rohimisega endale tööd juurde. Eriti raske on lahti saada juurumbrohust. Üleskitkumine toob taas maapinnale umbrohuseemned ja nii see rohimine ei lõpegi. Keemilise umbrohutõrjega kulutate raha, mürgitate iseennast, pinna- ja põhjavett ning mullas elunevaid organisme. Ainus mõistlik lahendus näib olevat multšimine. 

Orgaanilised multšid

Puukoor

Kõige paremini sobib männikooremultš. See hoiab pinnases niiskust, vähendades samas umbrohtude levikut. Multš panna kohe mulapinnale või kasutada vahel filterkangast, peenravaipa vm. Koorepuru paksus olgu peenravaiba kasutamise korral kuni 8cm,mullapinnale laotamise puhul 10-20 cm. Umbrohtude arengu häirimiseks on soovitav suvel multši 1-2  korda rehaga liigutad 
(http://www.hortes.ee/est/istutusnoud-aiakujundus/multsid-killustik/mannikoore-mults)

Põhk

Põhku kasutada koos roheliste taimeosadega või lisada lämmastikväetist. See kõduneb kiiresti, ülemistest kihtides suureneb CO2 sisaldus. Mulda kaevates parandab(muudab) selline multS mulla õhustatust. Põhk laseb õhku läbi ka pärast vihma, samas kuivab kiiresti. Kevadel peaks selle eemale tõmbama, et maa soojeneks paremini.

 
(http://www.bioneer.ee/bioneer/newwin-print/article_id-381)

Turvas

Turvast kasutatakse happelist mulda vajavate taimede multšimiseks. Segunedes parandab see liiv- ja savimulla  õhu- ja veerežiimi. Vajadusel lisada nii lubi- kui ka kompleksväetist. Varakevadel  takistab turvas maa soojenemist. See mineraliseerub ja vajub kokku, nii et seda on vaja juurde panna.

 
(http://www.aiandus.ee/loe.php?id=6671)

Saepuru

Sellele multšile lisada lämmastikku, muidu rikub see pinnase lämmastiku tasakaalu. Võimalusel eelistada lehtpuusaepuru. Saepurus leiduvate taime kasvu  pidurdavate ühendite lagundamiseks on enne kasutamist soovitav lasta sellel 2 aastat seista. Sobib kasutada peenarde vahel. Kõduneb aeglaselt.

 
(http://aedmustikas.weebly.com/istandiku-rajamine.html)

Paber

Valmistatakse spetsiaalset pabermultši. Veeläbilaskvus on sellel hea. Selline pinnakate takistab umbrohtude arengut ning tigude-nälkjate tegevust, samas hoiab niiskust. Paigal hoidmiseks katta pabermultš pealt kivide ,koorepuru, taimse materjali või muuga. See laguneb ühe hooajaga, nii et sügisel võib selle maa sisse kaevata, kus parandab mulla struktuuri.

 
(http://www.roadservice.ee/?menuID=392)

Muruniide

Muruniidet on soovitatav kasutada segatult liiva, turba või puulehtedega. Noor rohi sisaldab palju taimedele vajalikke toitaineid. Kasutada suvel esimesel poolel, sest see soodustab taimede kasvu. Lagundades parandab muruniide pinnase struktuuri, muld püsib kobe. Ergutab vihmausside tegevust. Kuivades muutub see kollaseks ega ole esteetiline.

(https://salutalu.wordpress.com/2013/06/14/askeldused-aias/#jp-carousel-184)

Mineraalsed multšid

Kivid

Kive kasutatakse püsimultšina peenarde katteks, kiviktaimlas vm. Kangale tuleb need panna 2-3 cm paksuselt, maapinnale 8-10 cm paksuselt. Alumised kivid vajuvad mulla sisse ning kivid segunevad mullaga. Nende vahel kasvama hakanud umbrohtusid on tülikas eemaldada. Mineraalsed multšid sobivad hästi suuremate pindade kujundamiseks. Kasutades erineva fraktsiooni ja värvusega multše on võimalik kujundada erinevaid geomeetrilisi mustreid ja ornamente. Mineraalsete multšide alla tuleb laotada peenravaip, et vältida erinevate pinnasekihtide segunemist.

Mineraalsete multšide alla kuuluvad:

·         graniitkillustik,

·         kergkruus ehk keramsiit,

·         dekoratiivkivid,

·         klaasgraanulid,

·         kruus,

·         liiv,

·         tellisepuru,

·         kivid.

Kividel on omadus kuumeneda ning neid ei ole soovitatav panna tüve lähedale. Kivide puhul alumised kihid vajuvad mulla sisse 

 
(https://mariaias.wordpress.com/)

Kergkruus

Kergkruus on valmistatud looduslikust lähteainest, terad on erineva suurusega. Kasutatakse välis- ja sisehaljastuses, mulla kattematerjalina või pottidevahelise pinna täiteks. Kergkruusa on kerge, hea paigaldada. See ei sisalda kahjulikke ühendeid, ei hallita ega mädane. Peenardes võib kergkruusa kasutada koos peenravaibaga.

(http://muhedikumaailm.blogspot.com/2010/07/kuum-nadal.html)

Kattekangad ja geosünteetid

Kilemultš

Kilemultš aitab säilitada mullaniiskust ja soojust. Saak valmib varem. Viljad on suuremad ja puhtad. Kui see mullakate paigaldada kuival ajal, jääb muld pikaks ajaks kuivaks. Lumeta talvel võivad taimed külmuda. Kilet lõhuvad loomad, ka sipelgad pesitsevad selle all meelsasti.

 
(http://www.hortes.ee/?op=body&id=76&prn=1&art=67&cid)

Tekstiilmultš

Tekstiilmultš hoiab maapinna niiske ja soojana. Täiendavalt võiv selle katta koorepuru, kivide või muuga. Selline mullakate takistab tigude ja nälkjate tegutsemist taimede vahel. Tekstiilmultš rebeneb kergesti, kuid vigastatud koht ei hakka hargnema.

(http://istutustoodmururajamine.weebly.com/suumlnteetilised-multscaronid.html)

Peenravaip

Peenravaip on hõre, lastes läbi õhku ja vihmavett. See on painduv, rebenemis- ja tallamiskindel. Tänu peenravaibale on võimalik uudismaale või umbrohtunud alale rajada istutusala. Puudus äärde hargnemine.

(http://www.internetipood.com/et/selteret/65-2818-peenravaip-100g-m2-20m2-4-0m-x-5-0m)

Filterkangas 

Filterkangason polüpropüleenkiududest valmistatud kiudkangas, mida kasutatakse pinnase tugevdamiseks, erosiooniohu, külmakaitseks ja umbrohu tõkestamiseks. Kangas on viltjas, vett ja õhku läbilaskev. Filterkangas eraldab erinevad mullakihid üksteisest, takistab nende segunemist, tugevdab struktuuri ja tõkestab külmunud maapinnast tulenevaid kahjustusi. Paigaldamine: ehituslik maa-ala puhastatakse puudest ja kändudest ning mullakiht kooritakse. Seejärel laotatakse filterkangas laiali ja selle peale asetatakse kruusakiht. Seda viltjat kangast kasutatakse erinevate pinnasekihtide eraldamiseks.

(http://istutustoodmururajamine.weebly.com/suumlnteetilised-multscaronid.html)

Katteloor

Tavaline katteloor on polüpropüleenkiududest väga kerge kangas, mille ruutmeeter kaalub reeglina vaid 10 - 20 grammi. Toodetakse ka paksemaid ja raskemaid loore.
Katteloor laotatakse otse kasvava taimestiku peale ja ta ei vaja mingeid kandekonstruktsioone. Äärtest kinnitatakse peamiselt mullaga, aga ka liivakottide, vett täis voolikute, armatuuraualattide või muu sarnasega, olenevalt olukorrast. Õigesti paigaldatud kerget katteloori kannavad ka kõige nõrgemad taimed raskusteta enda peal
Katteloori kasutatakse peamiselt:

• saagialguse kiirendamiseks
• öökülma kaitseks
• kaitseks kahjurite eest.

Toime põhineb nn. kasvuhooneefektil. Päikeselt saabuv  suunatud soojuskiirgus läbib põllule laotatud katteloori takistuseta ja soojendab katteloori alust mullapinda. Soojenenud mullapinnalt lahkuv  hajutatud soojuskiirgus aga ei suuda katteloori läbida ja peegeldub mullapinnale tagasi, jäädes katteloori alla "lõksu". Nii moodustub kevadel, kui õhk on veel külm, katteloori all mikrokliima, kus temperatuur on mitmeid kraade kõrgem ümbritsevast keskkonnast.

(http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/kasvuhooned-2/kasvutunnel-katteloorig)

Varjutuskangad

Kõige mugavam on kasutada varjutamiseks spetsiaalset varjutuskangast või juteriiet, aga sobivad ka kuuseoksad või varjutusrestid. Varjutus- ja tuulekaitsekangas on tugev polü-
propüleenist kootud eri tihedusastmega võrk. Tavaliselt on see rohelist või musta värvi. Varjutuskangaga saab tugeva päikese eest kaitsta ka kõiki teisi aiakultuure pärast istutamist nii avamaal kui kasvuhoones, see on õrnematele taimedele heaks kaitseks ka tuule eest. Varjutuskangas on piisavalt tihe ka selleks, et varjata võõraste pilkude eest istumiskohta. Selle võib kinnitada võrkaiale ja niimoodi varjata kas või kogu aeda, kui piirdel pole hekki või see alles kasvab. Varjutskangas on UV-kindel.  Kasutusaeg 8-10 aastat. Tugev kootud materjal kannatab ka tugevamaid tormituuli. Varjutamise korral väheneb vee aurumine ja taimed juurduvad kiiremini, ka okaste kuivamise oht on väiksem. 

(http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/kiled-kangad/varjutus-ja-tuulekaitsekangas)

Kasutatud kirjandus

Aiapidaja käsiraamat. 2014 Tallinn. Toimetaja ja koostaja Margit Aedla

http://aedmustikas.weebly.com/

http://istutustoodmururajamine.weebly.com/

http://juhanipuukool.ee

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/varjutuskangas-kaitseb-paikese-eest?id=29275333

http://muhedikumaailm.blogspot.com/

https://riinarodima.wordpress.com/

http://www.hortes.ee/

http://www.internetipood.com/

Taimesüstemaatika põhimõisted

 

Kõik taimesüstemaatika taksonoomilised ühikud alanevas hierarhilises järjekorras

Põhimõisted

• Sort: Bonanza Yellow
• Liiginimi eesti keel: madal peiulill
• Liiginimi ladina keeles: Tagetespatula
• Perekond eesti keeles: peiulill
• Sugukond: korvõilelised 

  http://naputood.blogspot.com/2011/09/sugisesed-varvimised.html